Perimenopaus ja menopaus tähistavad naiste elus olulist bioloogilist üleminekut, mille käigus toimuvad põhjalikud hormonaalsed muutused. Üheks kõige silmapaistvamaks – ja sageli kõige enam muret tekitavaks – tagajärjeks on naha välimuse ja struktuuri muutumine. Nahk muutub õhemaks, kaotab elastsuse ning kollageeni produktsioon langeb märkimisväärselt.

Kuigi need muutused on loomulik osa vananemisest, kiirendab östrogeeni langus perimenopausis ja menopausis seda protsessi oluliselt. Mõned uuringud näitavad, et esimese viie menopausijärgse aasta jooksul võib nahk kaotada kuni 30%* oma kollageenist – see on märkimisväärselt kiirem tempo kui tavapärasel vanusega seotud kollageeni kaotusel.

Kollageen on valk, mis moodustab ligikaudu 70–80% naha kuivmassist. See on naha peamine struktuurne komponent, mis tagab tugevuse, elastsuse ja tiheda tekstuuri. Kollageeni kiudude võrgustik moodustab naha pärisnahas (dermises) tugiraamistiku, mis toetab epidermist ja annab nahale täidlase, sile välimuse.

Inimkehas leidub enam kui 28 eri tüüpi kollageeni, kuid nahas domineerivad peamiselt:

• I tüüpi kollageen – kõige rohkem esinev, annab nahale tugevuse ja tiheduse
• III tüüpi kollageen – tagab elastsuse ja paindlikkuse, esineb rohkem nooremas nahas
• IV tüüpi kollageen – moodustab alusmembraani epidermise ja dermise vahel

Kollageeniga tihedalt seotud on elastiinikiud, mis võimaldavad nahal venida ja tagasi tõmbuda, ning hüaluroonhape, mis seob niiskust ja tagab naha turgori.

Perimenopaus algab tavaliselt 40ndate aastate keskel kuni lõpus ning võib kesta 2–10 aastat enne menopausile jõudmist. Selle perioodi jooksul muutuvad östrogeeni (eriti östradiooli) ja progesterooni tasemed ebaregulaarseks ning lõpuks langevad oluliselt.

Östrogeen mõjutab nahka mitmete mehhanismide kaudu:

• Stimuleerib fibroblaste – rakke, mis toodavad kollageeni ja elastiini
• Soodustab hüaluroonhappe tootmist, hoides nahas niiskust
• Reguleerib naha ainevahetust ja rakuuuendust
• Omab antioksüdantset toimet, kaitstes nahka UV-kiirguse ja muude kahjulike tegurite eest
• Toetab naha verevarustust, tagades toitainete ja hapniku jõudmise naha rakkudeni

Kui östrogeeni tase langeb, väheneb kõigi nende protsesside aktiivsus. Fibroblastid muutuvad vähem aktiivseks, kollageeni süntees aeglustub ning nahas toimuvad struktuursed muutused.

Progesterooni mõju nahale on vähem uuritud kui östrogeeni oma, kuid ka sellel hormoonil on oma roll. Progesteroon mõjutab naha näärmete tegevust, rasutust ja on seotud naha niiskusbarjääri säilitamisega. Perimenopausis muutub progesterooni sekretsioon samuti ebastabiilseks, mis võib kaasa aidata naha kuivusele ja tundlikkuse suurenemisele.

Kollageeni kaotus on üks kõige paremini dokumenteeritud menopausiga seotud naha muutustest. Uuringud näitavad, et kollageeni sisaldus langeb nahas keskmiselt 1–2% aastas. Teadusuuringud aga näitavad, et esimese viie menopausijärgse aasta jooksul võib nahk kaotada kuni 30% oma kollageenist – see on märkimisväärselt kiirem tempo, kui kõigil eelnevatel aastakümnetel kokku. Kollageeni kiud muutuvad õhemaks ja vähem tihedaks, mis põhjustab:

• Naha õhenemist (atroofia)
• Kortse ja lõtvumist
• Naha elastsuse vähenemist
• Haavade aeglasemat paranemist

Hüaluroonhape on loomuliku niiskuse hoidja nahas. See molekul suudab siduda tuhandeid kordi oma kehakaalust vett, hoides naha turgori ja täidluse. Menopausis väheneb hüaluroonhappe tootmine oluliselt, mis põhjustab:

• Naha kuivust ja pingultust
• Peente joonte ilmumist
• Naha läike kadumist
• Tundlikkuse suurenemist väliskeskkonna mõjude suhtes

Nahk toimib olulise barjäärina väliskeskkonna ja keha vahel, kaitstes meid patogeenide, kemikaalide ja vee kadumise eest. Menopausis muutub see barjäär nõrgemaks mitmel põhjusel: stratum corneum (sarvkiht) muutub õhemaks, lipiidide tootmine naha näärmetes väheneb ning naha pH tasakaal nihkub. Selle tulemusel suureneb transepidermaalne vee kadu (TEWL), nahk muutub kuivemaks ja tundlikumaks. 

Östrogeeni langus mõjutab ka rasunäärmeid ja higistamisnäärmeid. Rasunäärmete aktiivsus üldiselt väheneb, mis soodustab naha kuivust. Paradoksaalselt võib mõnedel naistel esineda ka rasuse naha probleeme – testosterooni suhtelise osakaalu suurenemise tõttu (kuna östrogeeni tase langeb kiiremini), mis võib põhjustada androgeensete mõjude esiletõusu, sealhulgas rasuse naha ja akne menopausis.

Menopausiga kaasnevad naha muutused on mitmekülgsed ja võivad ilmneda erinevas tempos ning erineval määral sõltuvalt geneetikast, elustiilist ja keskkonnateguritest.

• Uued nähtavad kortsud Kollageeni ja elastiini kadu avaldub kõige silmatorkavamalt kortsude kujul. Eristatakse kahte tüüpi kortse: staatilised kortse, mis on nähtavad ka puhkeolekus (tüüpiline kollageeni kadumisele), ning dünaamilised kortse, mis tekivad miimikaliigutuste tulemusel. Menopausis süvenevad mõlemad, kuid eriti murettekitavad on staatilised kortsud, mis näitavad dermise struktuuri muutusi.

• Naha lõtvumine Naha lõtvumine, eriti kaela, lõua ja põskede piirkonnas, on otseselt seotud kollageeni ja elastiini kadumisega. Põsed vajuvad veidi allapoole, nägu näeb piklikum välja. Nahk ei suuda enam nii hästi toetada all-olevaid struktuure – rasvarakke, lihaseid ja sidemeid.

• Naha kuivus ja karedus Hüaluroonhappe vähenemise ja naha barjäärifunktsiooni nõrgenemise tõttu muutub nahk kuivemaks ja võib tunduda kareda või pingul. Samuti on korrapäratu tekstuur üheks tüüpiliseks märgiks.

• Naha õhenemine ja läbipaistvus Naha õhenemine tähendab, et veenid ja kapillaarid võivad muutuda nähtavamaks ning nahk võib tunduda pabertaolise ja haprana. Seda näeme eriti tugevalt just õrnema nahaga silmade ümbruses: varesejalad, õhem ja „krimpsuv“ nahk, tumedamad või õõnsamad silmaalused. Samuti suureneb verevalumite tekke risk väiksemate traumade järel.

• Pigmentatsiooni muutused Menopausis võib esineda ka pigmentatsiooni muutusi – vanuseplekid (nn maksaplekid), mis on tegelikult päikesepigmentatsioon, muutuvad selgemaks. See on tingitud melanosüütide ebaühtlasemast jaotumisest nahas ja naha kaitsevõime vähenemisest.

Elustiiliga seotud valikud mõjutavad oluliselt naha seisundit:

1 — kasuta SPF’i iga päev, ka talvel. UV-kiirgus lagundab kollageeni ja nõrgenenud nahk on sellele eriti vastuvõtlik, seega kõrge kaitsega ning laiaspektrilise SPF kasutamine on hädavajalik.

2 — Anna nahale spetsiifilisi peptiide ja C-vitamiini — need aktiveerivad fibroplaste taas kiiremini kvaliteetset kollageeni sünteesima. Teadlik, antioksüdantide rikas toitumine on siinkohal samuti suureks plussiks.

3 — Toitumine – hormonaalsed muutused mõjutavad ka naha bakteriaalset tasakaalu, mis on seotud põletiku ja ärritusega. Probiootilised koostisosad toidus ning ka kosmeetikas pole enam luksus, need on muutunud vajaduseks. Lisaks oleks organismi toetamiseks ja kehasiseste varude taastamiseks vaja tarbida piisavalt C-vitamiini, tsinki, kollageeni aminohappeid ning üleüldise mikropõletiku vähendamiseks ka oomega-3 rasvhappeid.

4 — Piisav vedeliku tarbimine toetab naha niiskusbarjääri seestpoolt. Liigse kuivuse ja kiskuva tunde leevendamiseks tasub kaaluda ka hüaluroonhappe preparaatide kasutuselevõttu.

5 — Naha taastumisprotsesside jaoks on olulised ka igaöine hea uni ning pidev stressi maandamine.

Esteetilised arstid pakuvad mitmeid protseduure, mis on suunatud kollageeni tootmise stimuleerimisele:

• Mikronõelumine (Microneedling) – tekitab kontrollitud mikrotraumad, stimuleerides kollageeni
• Fraktsionaalne laser – termilise ja ablatiivse toimega kollageeni remodelleerimiseks
• Radiofrequency (RF) töötlused – kuumus stimuleerib kollageeni tootmist ja tõmbab naha pingule
• Plasmateraapia (PRP) – kasvufaktorid stimuleerivad naha enesetaastumist

Nahk ei vaja selles vanuses lihtsalt rohkem kreemi – ta vajab süsteemset ja järjepidevat tuge, mis töötaks koos oma naha bioloogiaga.

Mitmed toimeained on teaduslikult tõendatud naha struktuuri toetamisel:

• Retinoidid (A-vitamiin) – stimuleerivad kollageeni tootmist ja kiirendavad rakuuuendust; retseptiravimina tretinoin on kõige tugevama tõendusbaasiga. Küll aga tuleb olla ettevaatlik, sest antud toimeained on nahale ärritava mõjuga ning seda eriti tundlikuma ning õhukese naha puhul.

Samuti aitab naha kvaliteeti ja ilu hoida ka mitmetasemeliselt töötav Collagenina nahahooldussari, mis käivitab nahas järgmised protsessid:

1. tasand — stimuleerivab peptiidid, kollageeni molekulid ja kollageeni aminohapped, mis on nii väikesed, et jõuavad nahka sügavale — nad ei jää pinnale, vaid stimuleerivad fibroblaste uut kollageeni tootma. See on see sama protsess, mille östrogeen varem eest hoolitses. Kui fibroplastidele on signaal antud, et nad hakkaksid nahas kiiresti uut kollageeni tootma, nii nagu nahk seda nooruses tegi, on nahale antud ka eri suuruses merelise kollageeni molekulid ning aminohapped. Nendest hakatakse uuesti naha tugistruktuure üles ehitama, et nahk oleks tõstetud, tugevam ja tihedam.

2. tasand — kaitse, tugevad antioksüdandid C-vitamiin ning E-vitamiin. Miks need olulised on? Sest antioksüdandid kaitsevad nii olemasolevat kui ka uut sünteesitavat kollageeni lagunemise eest. Karnosiin omakorda kaitseb kollageenikiude jäigastumise eest, mis toimub kehas suhkrute mõjul. Sa ehitad maja, aga kaitsed ka vundamenti.

3. tasand — naha mikrobioom ja barjäärifunktsioon. Collagenina aitab nahka niisutada ning toetab naha mikrobioomi (kääritatud redisejuure filtraat), taastab tänu väärtuslikele õlidele (mandli– ja kookosõli) ja põletikuvastase toimega antioksüdantidele nahabarjääri. Rahunenud ning kaunilt pehmenenud nahk, mis ei ole niiöelda kriisis, suudab end taastama hakata. Ajaga näeme, kuidas naha loomulik kaitsekiht taastub — nahk hoiab niiskust paremini kinni, on vähem punetav, vähem ärritunud. See on eriti oluline, kui sa tead, et sinu nahk on muutunud tundlikumaks kui varem.

Kõige olulisem on mõista, et perimenopaus ja menopaus on pikaajaline protsess, mitte ühekordne sündmus – ja just naha äravajumist ning kortsude süvenemist ennetavad sammud ning naha mitmekihiline toetamine on siinkohal naha pikaajalise kvaliteedi ja ilu võti.